Elus olemine on nagu automaatrežiim.

Nagu programm, mis jookseb, sest peab.

Enamik ajast me lihtsalt toimime.

Elamine on ärkvelolek.

Elamine eeldab kohalolu.

Kohalolu on riskantne, sest siis võid tunda tundeid, mille eest oled proovinud põgeneda.

Vältida.

Valu, igavus , rahulolematus, kaotus.

See on igaühe isiklik mäng.

Kui tihti julged ärgata oma enese elu sees?

Mõni teeb seda korra elus ja see kannab lõpuni.

Mõni teeb seda väikeste sähvatustena vestluses, kriisis, armumises, loomingus.

Nüüd.

Küsimus sulle.

Kas sa elad või oled elus?

– Hristina